Skip to main content

Liiga Magus ja Suhkruvaba - kahe tordi lugu



(Jah, jälle kassikook. Kui aus olla, siis eelmine oli lihtsalt selle peaproov)
Etteruttavalt võin öelda, et suurem sai liiga magus. Kõige suurem viga seisnes ilmselt selles, et põhjadeks said blondie'*. Esiti oli viga sellepärast, et ma polnud varem blondiet teinud ja ega ei teadnud ka päris hästi, et mis see endast kujutab. Teiseks sellepärast, et see on nii magus! Kolmandaks sellepärast, et ma üldse ei mõelnud, et tahenenud shokolaaditükke on ju hiljem halb lõigata. Lisaks said vahele pandud maasika- ja mustika toormoosid, mis on oma olemuselt hirmus vedelad. Ma küll agardasin neid veidi tahkemaks, kuid kook vajus ikka süües laiali. Toorjuustuse vahekihi tegin ma ehk ka ikkagi liiga magusa. Ega tal tegelikult muud häda polnudki, lihtsalt hirrrrmus magus. Mõru musta kohvi kõrvale ehk täpselt paras tükk.

Teise tordi peaproov oli argipäevatort. Nimelt oli mõttes teha miski selline tort, mida aastane laps saaks süüa, ilma et suhkrumürgitust saaks (nagu see teine, eks). Tegelikult ei saagi ma väga adekvaatset arvamust selle kohta avaldada, sest ma tegin vahele banaani-avokaado kreemi, kuid viimasel ajal ma kuidagi ei suuda enam avokaadot süüa. Hakkab lihtsalt veidi vastu. 
Pealmine kiht pidi tegelikult sinine tulema. Kui mustikaid hirmus vähe panna, siis võib väga ilusa sinise värvi saada. Sel korral nad lihtsalt otsustasid mitte töötada. See oleks ju olnud imetore, kui kook oleks olnud sinine, kollase krooniga ja sees veel roheline triip!

Vabalt võib kaerajahu asemel panna ka tatrajahu. Ma lihtsalt ei tahtnud nii tatramaitselist põhja. Mina ei tea, mõnikord lööb tatra maitse välja ja mõnikord ei löö. Nt väiksemal koogil on ilusti tunda, aga suuremal mitte.

Põhjadega oli jällegi üks välja-teine sisse taktika. Ainult et ma kasutasin vahepeal Itaalia võid (ärge minge odava hinna teed!) ja see küpses hoopis teistmoodi ning vorm lekkis. See tähendab, et ma pidin kaks korda ahju välja lülitama ja jahtumist ootama ja puhastama. Ühesõnaga oli ikka sinist tossu kõik täis ja puha. Maitset see õnneks ei mõjutanud, ajakulu ja närve küll.

Blondie tort
Vaja läheb ühe põhja jaoks:
80 g toortatrajahu
50 g täistera kaerajahu
50 g pruuni rafineerimata roosuhkrut
125 g võid
200 g valget shokolaadi
2 muna
vaniljeekstrakti
soola
1/3 200 g kreeka pähkleid (umbes jagasin ühe paki kolmeks)

Kogu täidis
purk maasikatoormoosi
100 g toasooja võid
400 g toasooja toorjuustu
2 dl vahukoort
100 g valget shokolaadi
2/3 purki mustika toormoosi
5 g agar-agarit

Kate
400 ml vahukoort
200 g valget shokolaadi
25 g tumedat shokolaadi

Kõigepealt hakkisin kõik pähklid ja ühe tahvli shokolaadi. 100 g shokolaadi ja või sulatasin vesivannil. Vesivannil sulatades nad küll ei tahtnud üldse seguneda, aga hiljem see ei mänginud vist rolli. Samal ajal kloppisin segamini munad, suhkru ja vaniljeekstrakti (võib vabalt ära jääda või mõne muu vaniljesusega asendada), segasin juurde ka jahud ja seejärel shokolaadi-või segu. Kõige viimasena lisasin veel 100 g hakitud shokolaadi ja kolmandiku pählitest.

Segu silusin 24 cm läbimõõduga küpsetuspaberiga kaetud vormi, et ilusti igale poole saaks ja panin 180 kraadiga umbes 20ks minutiks ahju. Tuleb vaadata ka, mõne põhjaga läks ainult 17 minutit. Tikk sisse ja loota puhtusele, nagu ikka.

Kui põhjad olid jahtunud hakkasin moosidega sahmerdama. Osale maasikamoosile keetsin juurde 2 g agaragarit. Sellest tundus hirmus vähe olevat. Ilmselt oleks võinud rohkem panna, kuna suhkrut ma ei pannud ju üldse. Selle agariga moosi segasin teisele juurde. Igatahes sai selline moos põhja peale pandud. Natukene moosi jäi mustikamoosile lisaks alles. Natukesele panin natuke mustikamoosi juurde ja keetsin kolme grammi agariga, et kindlam oleks. Oleks vist võinud veelgi.

Vahepeal tegin ka valge kreemi. Selleks sulatasin jällegi shokolaadi. Samal ajal hõõrusin toasooja või toasooja toorjuustuga ühtlaseks ja siis segasin kogu kupatuse vahustatud vahukoore sisse, mis ka enam väga külm ei olnud. Viimasena segasin juurde ka valge shokolaadi. Või ja shokolaad saidki pmst ainult sellepärast pandud, et kiht paremini hanguks. Nende tugevate põhjade vahel peavad tugevad vahekihid olema, muidu lagunebki söömisel ära. Teoorias eks, praktikas laguneski.
Igatahes umbes pool valgest kreemist panin hääästi ettevaatlikult maasikamoosi peale. Sellele teine põhi, enamik mustikmoosist ja teine pool valgest kreemist. Peale kolmas põhi ja sellele viimane osa moosi, et kook üleöö külmas seistes päris ära ei kuivaks.

Õhtul jäid teha veel ainult kõrvad, nina ja vurrud. Selleks sulatasin tumeda shokolaadi ja joonistasin lusikat kasutades shokolaadiga need küpsetuspaberile ja suskasin samuti külma.

Järgmisel hommikul vahustasin koore, sulatasin shokolaadi ja segasin need kokku. Esiti määrisin noaga koogi siledaks ja seejärel tordipritsi ja lusika abiga tegin säbruliseks. Suskasin sisse eelnevalt tehtud kassindused ja voila!


Väike avokaado-banaanikook
Vaja läheb:
Põhi
2 banaani
0.75 dl täistera kaerajahu
0.75 dl toortatrajahu
1 muna
0.5 tl soodat
umbes 60 g hapukoort

Täidis
2 avokaadot
2 banaani
sidrun

Kate
150 g toorjuustu
natukene mustikaid
agaavisiirup (ega seda pole vaja otseselt, aga miskipärast ma tahtsin, et see pealmine oleks magusam)
kuivatatud banaanid

Põhja jaoks püreestasin banaani kahvliga ja ülejäänud segasin kõik lihtsalt juurde. Taigna valasin lahtikäivasse küpsetuspaberiga kaetud vormi (läbimõõduga 16 cm) ja küpsetasin pigem ahju allosas 170 kraadi juures 22 minutit, kuniks tikk loa andis.

Jahtunud põhja lõikasin niuhti pooleks, immutasin natukene teise koogi sulavatest maasikatest tulnud mahlaga. Avokaadod ja banaanid saumikserdasin ühtlaseks, segasin sisse ka umbes poole sidruni mahla ja määrisin pool alumisele põhjale. Peale teine põhi, natukene immutasin jälle ja määrisin ülejäänud peale ning panin ööks külma. Avokaadokreemiga on nii, et sidrun küll hoiab seda natukene tagasi, kuid õhuga kokkupuutel läheb avokaado pruuniks. Nagu ka banaan läheb pruuniks ja õun ja... igatahes hoiab sidrun seda natukene tagasi, kuid hommikuks on pealmine kiht ikkagi pruun. Pole hullu. Selleks tuleb toasoe toorjuust segada hästi natukese mustikapüreega (ja loota, et läheb siniseks), lisada veidi agaavisiirupit ja ilusti tort pealt ja külgedelt sellega katta. Kuivatatud banaanidega on eriti lihtne kaunistada ka.

*Üsna üks-ühele sai naminami retsepti järgi tehtud

Comments

Popular posts from this blog

Pirnikook

Pirnid, täitsa päris eestimaised pirnid, meile sattus neid kogu kastitäis. Ma panin neid liiga vähe koogi sisse. Soovitan kogu toorjuustu pirnitükke, või miks mitte püreed, täis toppida. Minu koogile oli kindlasti rohkem pirne vaja, et pirnikoogi nime välja teenida.  Mul oli suur soov teha põhi lilla, arooniatega. Küpsetamata tainas tuli niiiii ilus lilla, aga kuumus segas kõik ära. Natukene lillakat alatooni jäi, aga mitte nii nagu pidi. Õnneks arooniate kasulikkus äkki ikka sisse jäi, niipalju kui kuumus alles jättis. Võib-olla natukesekene on taignas maitsetki tunda.  Nii et pirnide- ja arooniatega koogist sai lihtsalt niisama juustukook.  Vaja läheb : Põhi 80 g arooniapüreed 150g toortatrajahu 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 60 g võid Täidis 400 g toasooja toorjuustu 1 tl vaniljepastat 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 2 dl vahukoort 2 muna pirne Põhja jaoks purustasin esmalt külmutatud arooniad ja näppisin selle seejärel jah

Keefiri-kirsikook

Kogustega on sel korral sedasi, et kuna mu tütar mind hirmsasti aidata tahtis, siis said need väga umbkaudsed. Mõnda on kindlasti rohkem ja mõnda kindlasti vähem. Muna-keefirisegu "vahustasime" vana käsivahustajaga - elektri kokkuhoid ikkagi. Kui aga produktiivsuse koha pealt vaadata, siis eks me pigem rohkem segasime. Käsitsi vahustamine on küll maru vahva, kuid väikese lapse käed küll muna ise vahtu ei saa. Kook maitse poolest oleks vajanud vähem suhkrut ja ehk hapumaid marju. Mina pidin kõrvale tegema ühe punasõstrazelee lahti ja seda koogile määrides oli küll päris hea. Kirsse polnud nii muidugi eriti tunda.  Vaja läheb : 2dl toortatrajahu 1dl kerajahu 0.5dl mandlijahu 1.5dl pruuni rafineerimata roosuhkrut küpsetuspulber 0.5tl soodat 3spl sulavõid 1 muna 2dl keefirit 0.5tl vaniljepastat kirsid (minul olid külmutatud) lusikajagu suhkrut Kuivained segasin omavahel läbi. Sulavõi vahustasin koos muna, vaniljepasta ja keefiriga ühtlase

Ise tehtud vahu-vahukommid!

 Mult ikka küsitakse, et millest ma neid vahukomme teen. Vastus on alati sama - seakondist ja suhkruveest. Põhimõtteliselt ei olegi muud, vaid väiksed nipid lisaks. Figuuri- ega tervisesõbralikud need kommid ei ole, aga vahelduse mõttes, miks mitte. Lisaks on need hirmus odavad. Alustuseks olen ma võtnud alati nami-nami retsepti: 300 g suhkrut 1,5 dl vett või naturaalset mahla 20 g želatiini + 1 dl vett paisutamiseks + tuhksuhkur ja soovi korral veidi sidrunhapet veeretamiseks Suhkruks on minul rafineerimata pruun roosuhkur ja želatiinina kasutan selliseid suuremate liivaterade moodi tükikestega 70 grammist pakki. Kõige olulisem osa on selle mahlaga, sest siiamaani on kõige paremad kommid tulnud, kui mahla asemel on hoopis samapalju marjapüreed. Olen teinud mustsõstarde, vaarikate, mustikate ja arooniatega, kõik on suurepärased. Mustsõstarde ja vaarikate seemned lisavad natukene krõpmsu juurde. Erilist tähelepanu on pälvinud ja kohvikommid. Kusjuures kohv ei pea üldse nii hirmus kange