Skip to main content

Muffinid sibula, juustu ja toortatrajahuga

Vahelduseks midagi täiesti soolast. Need olid plaanitud lihtsalt päraslõunaseks ampsuks, et jõuaks õhtusöögi ära oodata, kuid kujunesid toitvaks ja koos kausitäie õuntega said nad lõpuks õhtusöögiks. Seekord, kuna juust on ikkagi üsna soolane, ei teinud ma meie pere kõige väiksemale eraldi muffinit. Ilmselt just seetõttu kiitis ta asja heaks ja sõi ühe täiesti üksinda ära. Veidi suurem muidugi sõi ainult juustu.


Soolaga ongi siin nii, et mina ei pannud juurde. Küll panin ma täiesti tavalist juustu ja tegelikult oleks võinud natukene soola olla küll. Kui panna aga mingit tugevamat juustu, siis ma usun, et soolaprobleemi ei tule.

Kanepi- ja linaseemnejahu ka tegelikult ei pea panema. Lihtsalt jahude kogus kokku võiks enamvähem sama olla. Kanepi- ja linaseemneid ja ka kõrvitsa või ükskõik, mis muid seemneid, võib vabalt ka seemne kujul juurde lisada. Mul juhtusid olema lihtsalt jahud ja ainult päevalilleseemned seemne kujul. Seemneid muidugi soovitan panna, sest natukene krõmpsu on mõnus. Lisaks on seemned täis kõike head ja paremat, mis sombusel (ja muul) ajal terve hoiab.

Nisupüüliga on selline lugu, et seda juhtus mul jälle olema. Igasugune nisujahu sobib. Panin seekord nisu lihtsalt sellepärast lisaks, et liiga kuiv ei tuleks. No ja kuna mul oli seda ja ära tuleb see ju kasutada. Tatrajahu tahab rohkem vedelikku.

Tegelikult on hirmus palju lihtsam kõike detsiliitrites mõõta. Varem ma alati pahandasin retseptide peale, et miks küll on grammides! Pidin siis otsima netist jälle need tabelid, kus on grammid detsiliitriteks teisendatud (näiteks see) (jahudel umbes 55-60 g on 1 dl). Mina aga ostsin endale kord köögikaalu ja nüüd on minulgi enamik asjad grammides. Jama lugu, aga köögikaal on mõnus asi. Kuniks muidugi patarei tühjaks saab ja siis tuleb jälle see tabel üles otsida.

Vaja läheb:
210 g riivitud porgandit ja kapsast
340 g sibulat (kaalusin koos koorte ja kõigega. Mul oli 8 sibulat, mõned suured, mõned väikesed)
umbes 50 g võid ja törts õli
130 g riivitud juustu (pluss veel natukene hiljem peale panemiseks)
30 g kanepiseemnejahu
20 g linaseemnejahu
65 g päevalilleseemneid
50 g toortatrajahu
70 g nisupüüli
1 tl küpsetuspulbrit
2 muna
100 g hapukoort

Esiti tuleb kõik taimed ära riivida ja kapsas hakkida. Kõigepealt praadisin sibula pannil või (ja natukese õliga, et või kõrbema ei läheks) kuldsemaks ja siis viskasin teised taimed sekka, panin natukene keevat vett juurde ja hautasin kuniks kõik oli mõnus ja pehme. Jätsin jahtuma.
Seejärel riivisin suure riiviga juustu. Kausis segasin kõik kuivained omavahel ja lisasin juurde ka riivjuustu. Kuna taimesegu oli veel natuke soe, siis lisasin kuivainetele kõigepealt munad ja hapukoore, segasin enamvähem segamini ja lisasin taimed ka. Alguses tundub, et see küll ära ei segune, aga tuleb natukene aega anda.
Taigna törtsutasin suure lusikaga vormidesse ja panin 210 kraadiga seitsmeks minutiks ahju. Seejärel raputasin neile peale natukene riivjuustu ja panin seniks uuesti ahju, kuniks juust oli mõnus krõpa. See võttis umbes 11 minutit. Nii et 18 minutit ahjus.

Comments

Popular posts from this blog

Pirnikook

Pirnid, täitsa päris eestimaised pirnid, meile sattus neid kogu kastitäis. Ma panin neid liiga vähe koogi sisse. Soovitan kogu toorjuustu pirnitükke, või miks mitte püreed, täis toppida. Minu koogile oli kindlasti rohkem pirne vaja, et pirnikoogi nime välja teenida.  Mul oli suur soov teha põhi lilla, arooniatega. Küpsetamata tainas tuli niiiii ilus lilla, aga kuumus segas kõik ära. Natukene lillakat alatooni jäi, aga mitte nii nagu pidi. Õnneks arooniate kasulikkus äkki ikka sisse jäi, niipalju kui kuumus alles jättis. Võib-olla natukesekene on taignas maitsetki tunda.  Nii et pirnide- ja arooniatega koogist sai lihtsalt niisama juustukook.  Vaja läheb : Põhi 80 g arooniapüreed 150g toortatrajahu 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 60 g võid Täidis 400 g toasooja toorjuustu 1 tl vaniljepastat 30 g pruuni rafineerimata roosuhkrut 2 dl vahukoort 2 muna pirne Põhja jaoks purustasin esmalt külmutatud arooniad ja näppisin selle seejärel jah

Keefiri-kirsikook

Kogustega on sel korral sedasi, et kuna mu tütar mind hirmsasti aidata tahtis, siis said need väga umbkaudsed. Mõnda on kindlasti rohkem ja mõnda kindlasti vähem. Muna-keefirisegu "vahustasime" vana käsivahustajaga - elektri kokkuhoid ikkagi. Kui aga produktiivsuse koha pealt vaadata, siis eks me pigem rohkem segasime. Käsitsi vahustamine on küll maru vahva, kuid väikese lapse käed küll muna ise vahtu ei saa. Kook maitse poolest oleks vajanud vähem suhkrut ja ehk hapumaid marju. Mina pidin kõrvale tegema ühe punasõstrazelee lahti ja seda koogile määrides oli küll päris hea. Kirsse polnud nii muidugi eriti tunda.  Vaja läheb : 2dl toortatrajahu 1dl kerajahu 0.5dl mandlijahu 1.5dl pruuni rafineerimata roosuhkrut küpsetuspulber 0.5tl soodat 3spl sulavõid 1 muna 2dl keefirit 0.5tl vaniljepastat kirsid (minul olid külmutatud) lusikajagu suhkrut Kuivained segasin omavahel läbi. Sulavõi vahustasin koos muna, vaniljepasta ja keefiriga ühtlase

Ise tehtud vahu-vahukommid!

 Mult ikka küsitakse, et millest ma neid vahukomme teen. Vastus on alati sama - seakondist ja suhkruveest. Põhimõtteliselt ei olegi muud, vaid väiksed nipid lisaks. Figuuri- ega tervisesõbralikud need kommid ei ole, aga vahelduse mõttes, miks mitte. Lisaks on need hirmus odavad. Alustuseks olen ma võtnud alati nami-nami retsepti: 300 g suhkrut 1,5 dl vett või naturaalset mahla 20 g želatiini + 1 dl vett paisutamiseks + tuhksuhkur ja soovi korral veidi sidrunhapet veeretamiseks Suhkruks on minul rafineerimata pruun roosuhkur ja želatiinina kasutan selliseid suuremate liivaterade moodi tükikestega 70 grammist pakki. Kõige olulisem osa on selle mahlaga, sest siiamaani on kõige paremad kommid tulnud, kui mahla asemel on hoopis samapalju marjapüreed. Olen teinud mustsõstarde, vaarikate, mustikate ja arooniatega, kõik on suurepärased. Mustsõstarde ja vaarikate seemned lisavad natukene krõpmsu juurde. Erilist tähelepanu on pälvinud ja kohvikommid. Kusjuures kohv ei pea üldse nii hirmus kange